MAJANDUSEKSPERT
Raamatupidamise ja töösuhete korraldamisel tuleb teha koostööd mitmete riigiasutuste ja registritega ning esitada neile seaduses ettenähtud andmeid ja aruandeid.
Valik raamatupidamis- ja töötamisalast valdkonda reguleerivaid õigusakte ning lingid kehtivatele seadustele.
1. Maksustamisega seotud asutus
Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja Tolliamet on riigiasutus, kes korraldab maksude haldamist Eestis. Maksu- ja Tolliametile esitatakse maksudeklaratsioonid (nt TSD ja käibedeklaratsioon) ning tasutakse riiklikud maksud. Maksudeklaratsioonid esitatakse peamiselt e-maksuameti kaudu.
Maksumuudatused 2026. aastal alates 1. jaanuarist 2026 on palgatulult:
- kinnipidamisele kuuluv tulumaks 22%;
- maksuvaba tulu 700 eurot kuus ja 8400 eurot aastas sõltumata inimese sissetuleku suurusest või maksuvaba tulu vanaduspensionieas 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas. Maksuvaba tulu kohaldamiseks tuleb esitada tööandjale kirjalik avaldus ning avalduse tohib esitada ainult ühele tööandjale (tulumaksuseaduse § 42 lõige 2).
- sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot, s.t sotsiaalmaksu miinimumkohustus 292,38 eurot kuus (886 × 33%);
- töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%;
- kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%
Koolituskulud
2026. aasta tuludeklaratsioonil on maksustatavast tulust õigus maha arvata koolituskulusid ja annetusi 1200 eurot ja täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas (esitatakse 2027. aastal).
Riik maksab Töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest tööandja esitatud avalduse alusel sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt. Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu tasu osalt, mis ületab Töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära ehk 886 eurot. Alates 1. jaanuarist 2026 jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mille tulemusel hakatakse Töötukassa sotsiaalmaksu osalt eraldama 4% vähenenud töövõimega töötaja II sambasse.
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust pikendati kahe aasta võrra kuni 2027. aasta 31. detsembrini.
FIE maksud alates 01.01.2026:
- ühe kvartali sotsiaalmaksu kohustus on 877,14 eurot (886 × 3 × 33%)
- tulumaksu määr on 22%
- kogumispensioniga liitunud FIE tasub maksustatava tulu alusel II pensionisamba makset vastavalt valitud maksemäärale 2, 4 või 6%
- FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakset tasuma
Ettevõtluskonto ja maksud 2026 aastal:
- ettevõtlustulu maksu määr on 20% – kohaldub kogu laekunud tulule.
- II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2, 4 või 6%) võrra suurem. Seega edaspidi on ettevõtlustulu maksu määr kas 20% (mitte liitunud), 22%, 24% või 26%.
- ravikindlustuse saamiseks peab ühes kalendrikuus ettevõtluskontole laekuma 2436,50 eurot.
- ettevõtluskonto kasutajal, kellele on laekunud enam kui 40 000 eurot aastas on kohustus jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis (FIEna või OÜ kaudu).
Käibemaksumäära muudatusi aastal 2026 ei ole ja kehtivad:
- standardkäibemaksumäär 24 protsenti;
- majutuse ja majutuse koos hommikusöögiga käibemaksumäär 13 protsenti;
- ajakirjandusväljaannete, raamatute ja õppekirjanduse ning ravimite ja meditsiiniseadmete käibemaksumäär 9 protsenti
- käibemaksuseaduses sätestatakse kaubad ja teenused, mille käive on maksuvaba või maksustatakse 0-protsendilise määraga
Aktsiisid
Alates 01.01.2026 tõusevad tubakakatoodete ja alkoholi aktsiisimäärad 10%.
Muud maksud
- Maamaks. Iga kohalik omavalitsus otsustab ise maamaksu tõusu piirmäära protsendi vahemikus 10–100% ning koduomaniku soodustuse summa vahemikus 0–1000 eurot.
- Mootorsõidukimaks. Mootorsõidukimaks on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksuteate mootorsõidukimaksu tasumiseks isikule, kes on 1. jaanuari seisuga mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja. Pool maksusummast tuleb tasuda 15. juuniks ja ülejäänud osa 15. detsembriks.
- Metsatehingud. Teatis eelmise aasta tehingute eest tuleb esitada 10. jaanuariks. Esitama ei pea, kui ostetakse või müüakse vähem kui 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas. Juhul kui metsamaterjali on müüdud alla 20 tihumeetri aastas, siis tuleb metsamaterjali müügist saadud tulu deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.
- Raskeveokimaks. Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud ning veoste vedamiseks ette nähtud 12-tonnise ja suurema registri- või täismassiga veoautod.
- Teekasutustasu. Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul või liiklusregistrisse kantud vastutaval kasutajal.
- Uue transpordivahendi käibemaks. Eraisikuna peate esitama erijuhtude käibemaksu deklaratsiooni ja maksma käibemaksu siis, kui ostate teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi. Uus transpordivahend on käibemaksuseaduse § 2 lõikes 7 toodud suuruse või võimsusega veesõiduk, õhusõiduk ja maismaa mootorsõiduk.
- Kohalikud maksud. Valla- või linnavolikogul on õigus kohalike maksude seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.
- Talinna reklaamimaks. Reklaamimaks on kohalik maks, mille on kehtestanud Tallinna Linnavolikogu. Reklaamimaksu deklaratsioon tuleb esitada ning reklaamimaks tasuda Maksu- ja Tolliametile. Reklaamimaksu teemal nõustab Tallinna Strateegiakeskus.
- Pärandvara. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle ka pärandaja õigused ja kohustused, sh pärandaja kohustused Maksu- ja Tolliameti ees.
2. Ravikindlustuse ja tervishoiuga seotud asutus
Eesti Tervisekassa
Tervisekassa korraldab Eesti ravikindlustussüsteemi ning rahastab tervishoiuteenuseid. Tervisekassaga on seotud ravikindlustuse arvestus, haigushüvitised ning töövõimetuse hüvitamine.
Haigushüvitist maksavad tööandja ja Tervisekassa. Haigestumise esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta. Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4.–8. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 9. päevast.
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. TVH ülempiir ühes kalendrikuus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kahekordne suurus. Ühe kalendripäeva ülempiiri saamiseks jagatakse kalendrikuu ülempiiri suurus 30-ga.
- Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir alates 01.01.2026 on 126,87 eurot.
- Ülempiir ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale ning rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama Tervisekassa.
- Ülempiiri ei seata tööandja makstavale haigushüvitisele.
Ülempiiri ei rakendata Tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel:
- elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, et mitte vähendada doonorluse motivatsiooni;
- pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist – siin on tegemist tööandja ja Tervisekassa ühise panusega tööjõus püsimisse;
- raseda töötamisel kergemates töötingimustes, mille korral Tervisekassa hüvitab palgavahe.
Tööandja ei pea haigushüvitist maksma (hüvitist maksab Tervisekassa). kui töövabastuse põhjus on:
- kutsehaigus;
- tööõnnetus (sh liikluses toimunud tööõnnetus);
- tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine;
- vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel;
- kergemale tööle üleviimine;
- haigestumine või vigastus raseduse ajal
3. Tööturu ja töösuhetega seotud asutus
- Eesti Töötukassa
Töötukassa tegeleb tööturuteenuste osutamisega ning töötuskindlustushüvitiste maksmisega. Tööandjad suhtlevad Töötukassaga näiteks kollektiivse koondamise või töötuskindlustuse küsimustes.
1. aprillist 2026 saab korraga üht hüvitist, kas töövõimetushüvitist või töötuskindlustushüvitist. Alates 1. aprillist 2026 arvestatakse töövõimetoetust uute päevamäärade alusel. Töötukassa maksab töövõimetoetust alati eelmise kuu eest.
• Puuduva töövõimega inimestel on töövõimetoetuse suurus edaspidi 22,89 eurot päevas, mis teeb keskmiselt 686,70 eurot kuus.
• Osalise töövõimega inimestel on toetuse suurus 13,0473 eurot päevas, keskmiselt 391,42 eurot kuus.
Töötukassa pakutavad hüved:
• Alates 01.01.2026 luuakse töötutoetuse asemele uus töötuskindlustushüvitisele liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. Liigid on sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist saavad inimesed, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal päeval on sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Baasmääras töötuskindlustushüvitist saavad inimesed, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 8 kuud viimase kolme aasta jooksul. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast.
• Euroopa Liit ja töötuskindlustus. Kui te olete ühe Euroopa Liidu liikmesriigi alaline elanik ja töötate teises liikmesriigis ning käite oma elukohariigis harvem kui kord nädalas (s.t te ei kvalifitseeru piiriala töötajaks), on teil töötuks jäädes kaks võimalust: pöördute tagasi elukohariiki, alustate seal tööotsinguid ja taotlete hüvitist seal või taotlete hüvitist riigist, kus viimati töötasite.
• Koondamishüvitis. Koondamishüvitist saavad tööandja avalduse alusel inimesed, kes on koondatud. Hüvitisele tekib õigus siis, kui töösuhe kestis vähemalt viis aastat ja lõppes kindlatel põhjustel. Õigus koondamishüvitisele on ka vanaduspensionäridel.
- Pankrotihüvitis. Pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
- Eraldi hüvitis on Põlevkivisektori töötajatele
Töötukassa teenused ja võimalused:
• Töökeskne nõustamine
• Koolitused
• Seminarid
• Karjäärinõustamine
• Tööpraktika
4. Statistika ja aruandlusega seotud asutus
- Statistikaamet
Statistikaamet kogub statistilisi andmeid ettevõtete ja organisatsioonide majandustegevuse kohta. Ettevõtted võivad olla kohustatud esitama statistilisi aruandeid vastavalt Statistikaameti nõuetele.
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama 2026. aastast järk-järgult.
Kui ettevõte on valitud valimisse, siis saadab Statistikaamet ettevõttele aruande esitamise kohustuse teate e-posti või e-Statistika kaudu. Intrastat on EL-i kaubavahetuse aruanne, mida peavad esitama ettevõtted, kaubavahetuse käive EL-i riikidega ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve.
Intrastati andmete alusel tehakse väliskaubandusstatistikat. Väliskaubandusstatistika on oluline nii avaliku kui ka erasektori otsuste langetajatele ja kavandajatele ning seda nii maailmas, EL-is, igas liikmesriigis kui ka majandusüksustes.
Alates 2025. aastast tuleb Intrastati aruannet esitada ainult kauba lähetamise kohta. Kauba saabumise andmetena kasutatakse teiste riikide lähetamise detailandmeid. Statistilise läve määrab statistikaamet kindlaks eelmise aasta väliskaubanduse andmete põhjal. 2026. aastal on statistilise läve väärtus Eestis kaupade lähetamisel 325 000 eurot.
5.Registrite ja Infosüsteemide Keskus
- Äriregister
Äriregistris registreeritakse ettevõtted ja mittetulundusühingud ning sinna esitatakse majandusaasta aruanded. Registrit haldab Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas tegutsev registrite keskus. - E-arveldaja
SEADUSANDLIKUD AKTID
1. Raamatupidamist ja maksustamist reguleerivad õigusaktid
- Raamatupidamise seadus – sätestab raamatupidamise korraldamise põhimõtted, majandusaasta aruande koostamise ja dokumentide säilitamise nõuded.
- Käibemaksuseadus – reguleerib käibemaksu arvestamist, maksustatavaid tehinguid ning arve esitamise nõudeid.
- Tulumaksuseadus – sätestab tulumaksu arvestamise põhimõtted nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele.
- Maksukorralduse seadus – reguleerib maksude määramist, tasumist ja maksuhalduri õigusi ning kohustusi.
- Audiitortegevuse seadus – reguleerib audiitortegevust ja audiitori kontrolli kohustust teatud ettevõtete puhul.
2. Töösuhteid ja tööõigust reguleerivad õigusaktid
- Töölepingu seadus – sätestab töötaja ja tööandja õigused ning kohustused töösuhte kestel.
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – reguleerib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööandjale ja töötajale.
- Töövaidluse lahendamise seadus – sätestab töövaidluste lahendamise korra.
- Võlaõigusseadus – reguleerib lepingulisi suhteid, sealhulgas käsundus- ja töövõtulepinguid.
3. Andmekaitset ja finantsvaldkonda reguleerivad õigusaktid
- Isikuandmete kaitse seadus – sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted Eestis.
- Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus – reguleerib rahapesu tõkestamise meetmeid ja kliendi tuvastamist.
4. Muud olulised õigusaktid ettevõtluses
- Äriseadustik – reguleerib äriühingute tegevust, juhtimist ja aruandlust.
- Mittetulundusühingute seadus – reguleerib mittetulundusühingute asutamist ja tegevust.
- Sihtasutuste seadus – reguleerib sihtasutuste tegevust ja juhtimist.
MAJANDUSEKSPERT
Reg-kood 80662459. myyk@majandusekspert.ee
Juriiidiline aadress: Toom-Kooli tn 7-1 10130 Kesklinna linnaosa Tallinn
Proudly powered by 2025-2026 MAJANDUSEKSPERT. Kõik õigused kaitstud..
MAJANDUSEKSPERT
Reg-kood 80662459. myyk@majandusekspert.ee
Juriiidiline aadress: Toom-Kooli tn 7-1 10130 Kesklinna linnaosa Tallinn
Proudly powered by 2025-2026 MAJANDUSEKSPERT. Kõik õigused kaitstud..